fragmentaarsus tähendab selle toimimist põhimõttel äärmise abinõuna. Karistusõigus ei kujuta endast terviklikku ja kõikehõlmavat õigushüvede kaitsesüsteemi, vaid tagab kaitse ainult teatud tähtsamatele hüvedele fragmentaarselt. 12. Kuritegevuse seletamine läbi kurjategija isiku. · Kristlik religioosne mudel, kus käsitati inimest patu kandjana, kuid põhjus, miks inimene normi rikub, tuleb väljastpoolt. · Valgustusfilosoofial põhinev mudel, mis lähtus arusaamast, et inimene on vaba ja mõistlik olend, normi rikkumise põhjuseks on teabe puudumine. · Moraalist lähtuva käitumise mudel lähenemine, mille kohaselt inimene on moraalne olend ning häibe (normist kõrvalekaldumise) põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskujute tõttu tekkinud moraali defektiid. · bioloogilis-psühholoogiline mudel leiti, et inimene on bioloogiline, psühikaga olend; häibe põhjuseks on kas
normikuulakat käitumist jääb palju vähemaks. Ei ole põhjust arvata, et mõju on ainult nulli ja ühe vahel. Kõigil vahepealsed omavad mingit toimet kurjategijate käitumisel. Vaba tahte mudel on küllalt pikalt levinud olnud. See on mudel, mida ka kaasajal kohtab ja justnimelt tavateaduses kipub olema sellist lähenemist üpris palju. Vähem mõeldakse selle peale, et kui suur karistus ikkagi olema peaks, et saaks kõiki kurjategijaid mõjutada. III mudel Valgustusfilosoofial põhinev mudel. 1. Inimene on vaba ja mõistlik 2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine kuidas normi juurde jõutakse tähelepanu all ei ole. 3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine 4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine üksikindiviid ei tea, milline on mõistlik ja otstarbekohane käitumine ja käitub vastavalt ebamõistlikult. 5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse 6
Suurele osale inimestele on omane mõtteviis, et kui kasutada võimalikult rasket karistust on 6 võimalik kuritegevust oluliselt piirata. AGA: · Kas kuskil on üldse vaba tahet? geneetiline, ainevahetuslik jne. · Teistega arvestamine (inimesed, oma järeltulijad) oleme programmeeritud nii, et oskame tunda naudingut teistele meeldimisest. Valgustusfilosoofial põhinev mudel: 1) Inimene on vaba ja mõistlik rõhk mõistlikkusel. 2) Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 3) Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine. 4) Hälbe põhjuseks on teabe puudumine ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 5) Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse. 6) Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine. 7) Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine
annaabi.ee 
