tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik, mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna. Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib võtta inimeselt mõistuse, luua talle pettekujutelmad ja panna ta unustama oma eelnevalt seatud eesmärgid elus. Näitlejad esitasid emotsioone, raskuseid ja appikarjeid, millisena ma kujutangi ette sõltuvuse olemust. Ainuke asi, mis mulle lavastuse käigus ei meeldinud, oli inglise ja vene keelsete sõnade kasutus dialoogi ajal.
Elu lõpul Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900. aastat oli tema loomingus märgata tendentsi väiksemate pildiväljalõigete eelistusele, kujutades seal ainult mõnd üksikut inimest ja nende iseloomu omapära, kuid nüüd ilmub piltidele katkendite ning valgustuse kaudu teistsugune meeleolu. Kunstnikku vaimustasid ka õrnad valgustusefektid ning pildielementide peen korraldus. Toulouse- Lautreci viimastes töödes puudus väljalõikelisus ja iroonia; viimast kasutas ta varasemalt nii oma töödes kui ka kõnepruugis ohtralt. Tuntumad tööd 1892 ,,Ambassadeurs: Aristide Bruant" 1892 ,, Moulin Rouge'i premenoir'is" 1892 ,,Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist" 1892 ,,Jane Avril tantsimas" 1894 ,, Rue des Moulins'i salongis" 1894 ,, Yvette Guilbert tervitab publikut" 1895 ,, May Belfort" 1896 ,,Tualett" Kirjandus