Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avalda...