seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Näiteks kui silmapõhjas esineb mingisuguses kindlas kohas valgustriip, mis ise on mingi kindla asendiga, siis sellele reageerivad kõige paremini just esmased nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks keha erinevad teineteisest ainult oma värvuse poolest, siis sellele reageerib just V4 nägemisala rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga
seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Näiteks kui silmapõhjas esineb mingisuguses kindlas kohas valgustriip, mis ise on mingi kindla asendiga, siis sellele reageerivad kõige paremini just esmased nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks keha erinevad teineteisest ainult oma värvuse poolest, siis sellele reageerib just V4 nägemisala rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga
annaabi.ee 
