oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti rahvusmütoloogiale, mõjutades eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.Need läksid saksa keele vahendusel ringlusse ning neid avaldati teistes keeltes kui kauneid näiteid eesti rahvaluulest. Faehlmann kirjutras ÕE seltsis mõned valgustliku iseloomuga ja humoristlikud jutud. Need olid suunatud maarahvale ning olid teatud määral ühiskonnakriitilised. Nt "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik"{ ,,Tühhi jut, tühhi lorri,tühhi assi,tühhi kõik"(1842) } Kalendrites jagas Faehlmann arstina ka tervishoiualaseid nõuandeid. Oma eluajal kirjutas ta vähesel määral ka luuletusi. Need olid omamoodi tõestuseks, et eesti keel on paindlik ja arendatav.Faehlmanni jaoks olid olulised klassikalised värsivormid. Luuletused
* katoliku kiriku/religiooni kontroll * teaduse kui usu teke * elu on õige ja hea; õnnetus on juhus tuleb leppida! *skepsis Rikkurid vajavad kõige rohkem meelelahutust (kirjandus, ,,heategevus") Duellile kutsutakse ainult võrdseid. Francois Marie Arouet de Voltaire (1694 1778=18.sajand) TAUST: 90-kõiteline teostekogu. Filosoof; filosoofilised jutustused, valgustliku monarhia idee autoreid, ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid. * Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu