seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune lendkalmaar, kes kas saaki jälitades või vaenlase eest põgenedes sageli veest välja hüppab, jätkates liikumist vee kohal liueldes. Arendanus vees maksimaalselt
Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud. Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. Peajalgsed pisiseepialaste, kaheksajalglaste ja narmashaarmelaste sugukondadest on väheliikuva eluviisiga. Nad võivad rannikumere liivasel või mudasel põhjal end mitmeti maskeerida, isegi liivasse kaevuda ning nõnda saaki luurata. Üks selliste peajalgsete liike, pugenud vetikate keskele, laseb oma haarmeid veevoolus vetika lehtedena siia-sinna heljuda. Mõned uudishimulikud
annaabi.ee 
