Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
L. David maalikunstnik, prantslane, keisri ülistaja, aktiivne tegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal, Napoleoni õuekunstnik, Prantsuse maalikunsti suurim mõjutaja, ,,Horatiuse vanne", ,,Napoleoni ja Josephine kroonimine", ,,Tapetud Marat", J. Ingres ,,Suur supleja", ,,Suur odalisk", ,,Napoleon keisritroonil". Romantism (1830 1850, kunstivool) keskaja imetlus, omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, kunstniku originaalne eneseväljendus, väljendas kahtlust või petumist valgustajates, rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur historitism: minevikustiil neogootika arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum, Sangaste loss, neobarokk