FOTOSÜNTEES Fotosüntees koosneb paljudest reaktsioonidest. Osa jaoks neist on vajalik valgus, teiste jaoks mitte. Valgustnõudvaid reaktsioone nimetatakse valgusstaadiumiks, teisi pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides, pimedusstaadiumi reaktsioonid aga stroomas. Fotosünteesi koguvõrrandi võib kirjutada järgmiselt: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium. Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid
sisaldus maapinnalähedastes õhukihtides veidi vähem kui 21%. Klorofülli sünteesimiseks vajavad taimed magneesiumi ja lämmastikku, samuti kaaliumi, rauda ja mangaani. Klorofüll esineb fotosünteesivõimelistes organismides mitme erineva vormina, kuid põhiliselt esinevad kõrgemates taimedes a-klorofüll (C55H72O5N4Mg, ¾ ulatuses) ja b-klorofüll (C55H70O6N4Mg, ¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks vaid 0,1...0,5%. Okaspuud hakkavad kevadel fotosünteesima kohe pärast õhutemperatuuri tõusu sobivale tasemele, lehtpuud peavad kõigepealt kasvatama lehestiku ja saavad alles siis alustada orgaanilise aine sünteesi. Kui mullas on vett küllaldaselt, kulgeb fotosüntees normaalselt.
aasta eest ja praegu on selle sisaldus maapinnalähedastes õhukihtides veidi vähem kui 21%. Klorofülli sünteesimiseks vajavad taimed magneesiumi ja lämmastikku, samuti kaaliumi, rauda ja mangaani. Klorofüll esineb fotosünteesivõimelistes organismides mitme erineva vormina, kuid põhiliselt esinevad kõrgemates taimedes a-klorofüll (C55H72O5N4Mg, 3/4ulatuses) ja b-klorofüll (C55H70O6N4Mg, ¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks olenevalt valgustingimustest 0,1-2(8)%, metsaökosüsteemi puhul 1-1,5%. 3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist.