Eesti looduslikud tingimused, koosluste ja inimtegevuse areng viimase 10 000 aasta vältel on kujundanud metsade mitmekesisuse, mida kasutame, uurime ja tulevaste põlvede jaoks kaitseme. Samade mõjude tulemusel kujunenud bioloogilist ja ökoloogilist mitmekesisust väljendab ka vääriselupaikade loend. Kliima ja metsade kujunemine Eesti hakkas mandrijääalt vabanema ligikaudu 13 000 aastat tagasi ning karmis kliimas levis esialgu vaid tundrataimestik. Kidurate valgusrikaste männi- ja kasekoosluste ning kuuse levikule osutavad õietolmuanalüüsid pärinevad nn. subarktilisest kliimastaadiumist (11 80010 000 aastat tagasi), sellest ajastust pärinevad ka tõendid haava ja kadaka levikukohta. Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide
kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 312 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel. Võimsa juurestiku tõttu talub hästi põuda ja teda kohtab ka stepialadel. Nagu kõik teisedki õunapuuliigid, on mets-õunapuu putuktolmleja ning tema seemneid levitavad linnud ja imetajad. Vilja läbimõõt on 22,5 cm, maitselt on see hapu või isegi kibe. Kui need õunad läbi külmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning
annaabi.ee 
