päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on Aktinilised keratoosid naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. Aktiinilised keratoosid on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk- kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi - kasvajaeelsed seisundid. Tekkepõhjused: Peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirgus
muutumist (4). On ka võimalik muretseda individuaalset valgusteraapialampi. Eestis ei müüda. Küll aga koduseks kasutamiseks mõeldud valgusteraapialampi saab tellida . Lambid on kallid, hinnad algavad paarist tuhandest kroonist (4). Lambi soetamise asemel võib teha hommikusi jalutuskäike. Paar minutit pärast päikesetõusu on valgust juba 2500 luksi. Et varahommikuse päikese all jalutamine asendab kunstliku valgusega teraapiat, on kinnitanud valgusraviga tegelevad teadlased. Pilvisel hommikul tuleks veidi kauem jalutada (4). Valgusteraapiaks võib pidada ka puhkust päikeselisel maal, kuid selle mõju on väga lühiajaline. On küll tüüpiline, et eredas päikesevalguses muutub enesetunne kiiresti heaks, kuid lõunamaareisilt pimedasse talve tagasi jõudes ilmnevad depressioonisümptomid kiiresti. Valguse mõju püsimiseks võib kasutada valgusteraapialampi ja teha niiöelda toetusravi (4).
annaabi.ee 
