on teravussügavus 28 mm fookuskaugusega suurem kui 300 mm puhul. Pildi teravussügavus on ka seda suurem, mida kaugemale teravustatakse; mida lähemal on pildistatav objekt, seda väiksem on terav ala pildil (vt näidispilti lapsega). Osates neid näitajaid kasutada, saab vastavalt soovile teha foto mitut eri moodi. Nt kui pildistatakse liikuvat objekti, on lühema säriaja (nt 1/250) ja suurema avaga (nt f/4) see võrdlemisi terav. Lühike säriaeg eeldab aga häid valgusolusid või suuremat ISO tundlikkust. Kasutades pikemat säriaega (nt 1/30) ja kitsamat ava (nt f/11), võib objekt olla udukogu, kuigi pilt tervikuna on terav (sageli eeldab see aga statiivi kasutamist). Nii võib ühelt poolt aja näiliselt peatada ja teiselt poolt objekti udususega selle liikuvust rõhutada. Kusjuures, mida lähemalt objekti teravustada, seda kiirem peab olema säriaeg. Näide: esimene foto on tehtud kiire säriajaga (1/500), teine foto natukene aeglasema säriajaga (1/160)
Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis luua pingevaba meeleolu. Igaüks tahaks töötada võimalikult valges ja meeldivas kabinetis, kus on piisavalt ruumi riiulite, panipaikade, bürookappide, abipindade ja suure kirjutuslaua jaoks. Küllaltki sageli peab aga leppima pimedavõitu toa või isegi kunstvalgustusega keldriga. Taimede valikul tuleb seega esmajoones arvestada ruumide valgusolusid. Pidevalt kasutatavad tööruumid on enamasti hästi köetud ning õhk on seal kuiv. Nädalavahetustel ja puhkuse ajal vähendatakse kütmist või lülitatakse küte välja ja ruum jahtub. Suured temperatuurikõikumised on taimedele koormavad. Ja mõnikord unustatakse tööstressis ära kastmine ning väetamine. Just seepärast õigustab end tööruumis hästi vesikultuur (Taimi kasvatatakse ilma mullata kergkruusas ja väetistega varustatud toitelahustes).
annaabi.ee 
