koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserid elektroonikas Üks suurimaid valdkondi, kus tänapäeval lasereid kasutatakse on elektroonika. Elektroonikas kasutatakse lasereid enamasti info edastamiseks või jäädvustamiseks. Tänu valguse kõrgele võnkesagedusele, mis miljoneid kordi ületab raadiosagedusi, saab koherensetele valguslainetele salvestada ülisuuri teabehulki. Lasereid kasutatakse arvutite kompaktkettamälu lugejais ja kirjutajais, laserprinterites, skännerites, arvutihiirtes. Lisaks kasutatakse lasereid veel näiteks laser-kaardikepis. Tänu suurtele teabehulkadele, mida valguslained edastada suudavad, kasutatakse neid ka sidetehnikas, nimelt valguskaablites. Näiteks saab ainsat laserkanalit mööda edastada korraga kümneid tuhandeid telefonikõnesid. Laserid meditsiinis
võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur. Peale selle vajavad nad jahutamist. [2] Pilt 5 Pooljuhtlaser 5 LASERITE KASUTAMINE 5.1 Laserid elektroonikas Üks suurimaid valdkondi, kus tänapäeval lasereid kasutatakse on elektroonika. Elektroonikas kasutatakse lasereid enamasti info edastamiseks või jäädvustamiseks. Tänu valguse kõrgele võnkesagedusele, mis miljoneid kordi ületab raadiosagedusi, saab koherensetele valguslainetele salvestada ülisuuri teabehulki. Lasereid kasutatakse arvutite kompaktkettamälu lugejais ja kirjutajais, laserprinterites, skännerites, arvutihiirtes. Lisaks kasutatakse lasereid veel näiteks laser-kaardikepis. Tänu suurtele teabehulkadele, mida valguslained edastada suudavad, kasutatakse neid ka sidetehnikas, nimelt valguskaablites. Näiteks saab ainsat laserkanalit mööda edastada korraga kümneid tuhandeid telefonikõnesid. [5] 5.2 Laserid meditsiinis
Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga. Murti pead, kuidas sama põhimõtet rakendada valguslainetele, mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken,
Gould kutsutakse ameerika vastasetegevuse komisjoni ette. Kuna ta keeldub nimetamast teisi ringi liikemeid, vallandatakse ta õppetöölt. Raevunud Kuschil õnnestub siiski saada Gouldile assistendi koht Columbia ülikoolis ja võimalus doktoritööd jätkata. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes oli leiutanud maseri, mille tööprintsiip sarnaneb hilisema laseri omaga. Murtakse pead kuidas sama põhimõte rakendada raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühematele valguslainetele. Ööl vastu 10 novembrit 1957 saabub Gouldi tähetund. Otsekui välguvalgel taipab ta,kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada , millised piiritud rakendusvõimalused võiksid el olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kannab ta oma ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku ja laseb notaril kinnitada. Paraku osutub leiutaja abituks patendinduses ja konsultanti mõistab ta ka võõriti, justkui
College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga. Murti pead, kuidas sama põhimõtet rakendada valguslainetele, mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse
Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja
annaabi.ee 
