lained üksteisega liituvad. Liitumise tulemus oleneb lainete käiguvahest. Joonisel 1 avaldub see järgnevalt: , kus lisaks joonisel 1 näidatud suurusele on valguselainepikkus vaakumis ja on laadisuhteline murdumisnäitaja. Kus k = 1, 2, ..., Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või miinimumi järguks. Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga muutudes. Kui valgustada plaati hajuva momokromaatse valguslainega, siis tekib kõigis nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks. Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud interferentsipilte vaatamata nende kujule samakalderibadeks. Hästi jälgitava interferentsipildi
LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED LEVIVAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES. SEEPÄRAST VÄIKESTE AVADE VÕI TÕKETE
objekti teineteisest segamatult läbi minna. 19.Milline 20 saj füüsikaprintsiip tekitas klassikalise füüsika kriisi? Mis oli selle kriisi põhjus? (3.7) (126-127) Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida nimetatakse absoluutkiiruse printsiibiks. Michelson ja Morley oletasid, et kui Maa tiirleb suure kiirusega ümber Päikese, siis peaksid täpsed katseriistad suutma eristada olukordi, mil Maal asuv vaatleja liigub valguslainega samas sihis või sellega risti. Samas sihis liikumisel peaks katse tulemus viitama valguse ja Maa kiiruste omavahelisele liitmisele või lahutamisele, sarnaselt maanteel liikuvate autode omavahelise kiiruse leidmisega. Michelson ja Morley ei suutnud aga avastada mitte mingeid jälgi valguse ja Maa kiiruste liitumisest. Nende katse negatiivne tulemus oli senise füüsikaga suures vastuolus. Newtoni mehaanika aluseks on teadmine, et kiirusi saab alati ülalkirjeldatud viisil liita või lahutada
, 11.Ristuvate võnkumiste liitmine. Lissajous kujundid 12.Seisevlained Võnkeseisund, mis tekib 2 vastassuunalise amplituudiga kulglaine interferentsi korral. Võib tekkida peegeldumisel mingilt takistuselt või keskkonna ebaühtludelt. Seisevlaine amplituud olened otselaine ja peegeldunud laine faaside vahest.Paisud-punktid, kus 2x=±n saavutb amplituud maksimaalse vaartuse. Sqlmed- punktid, kus 2x=± (n+1/2) on vqnkeamplituud null 13.Helilaine (võrdlus valguslainega) tahkes, vadeles või gaasilises keskkonnas leviv meh. võnkumine (elastsuslained). Kuuldav heli on sagedusega 16Hz 20kHz 14.Infraheli mille sagedus on <16 Hz, inimkõrv ei kuule. , , . (, )., , , ,.. ( (.. ), , - ) Ultraheli mille sagedus on >20 kHz, inimkõrv kaa ei kuule. . . . , ( ). - (, D2, - . , .. , , - - ). 15.Heli valjus on kuulmispaistingu tugevuse mõõt
annaabi.ee 
