keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja s valguslaigu vahel Valguslaiggu maksimaalne a kõrvalekalle Maksimaalne pöördenurk n täisvõngete aeg 1. asendis Võnkeperiood 1. asendis Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. asendis n täisvõngete aeg 2. asendis Võnkeperiood 2. asendis Kuuli kiirus v Arvutused Määramatused: 1. Koormise 5 mass 2. Kuuli mass 3
Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. R1 asendis Kaugus peegli ja valguslaigu vahel s Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle a Maksimaalne pöördenurk 0 n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 Võnkeperiood 1. asendis T1 Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. R2 asendis n täisvõnke aeg 2. asendis t2 Võnkeperiood 2. asendis T2
2 Tabelid Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik Absoluutne viga Koormise mass 1,627 ±0,0005 Kuuli mass 4,94 10-4 ±0,000005 Koormisekaugus teljest 1. asendis 1 0,065 ±0,001 Kaugus peegli ja valguslaigu vahel 0,41 ± 0,005 Valguslaigu algnäit 1. asendis 0 90 ± 0,005 Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle 1. 19 ± 0,005 asendis Maksimaalne pöördenurk 1. asendis 0 0,217 Täisvõngete arv 10 0 N täisvõnke aeg 1
laiuse muutumine aparaadi pöörlemisel lakkab. Suundtuleaparaadid. Valgustusaparaadist 5-7 m kaugusele seatakse tasapinnaline ekraan. Ekraani pind peab olema ketasläätse optilise teljega risti. Ekraanile kantakse ringjoon, mille keskpunktiks on ekraani pinna ja läätse optilise telje ristumispunkt. Ringjoone raadius r arvutatakse valemiga. Valgusallika püstsihis nihutamisega ja läätse liigutamisega aparaadis viiakse valguslaigu keskpunkt kokku ringi keskpunktiga, valguslaigu piiijoon aga ringjoonega. Pärast valgusallika fokuseerimist seatakse õigesse asendisse peegeldi. Peegeldi on õiges asendis, kui selle optiline telg langeb ühte läätse optilise teljega ning valgusallikas paikneb peegeldi fookuses. Rr = l*b/2f L ekraanikaugus laatsest (mm) b- valgusallika hõõk ja laius (mm) 4
kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool. Et lahituleniidi all asub metallsirm, paistab valgus üksnes peegeldi ülemiselt poolelt (joon. 5.2). Seetõttu on taolist lähituld nimetatud ka pooltuleks. Lahitule hõõgniit, mis on fookusest eemal, suunab valgusvihu madalamale kui kaugtuli, tekitab sõiduteele selgepiirilise valguslaigu ja pimestab vastutulijaid vähe. Lähitule valgusvihk on ebasümmeetriline: sõidutee parempoolset osa valgustatakse kaugemale kui vasakpoolset. Euroopa nõuetele vastava valgusjaotusega laternate optilised elemendid on märgistatud tähega «E». Nende ehitus on selline, et lähitule valguslaigu vasakpoolse osa eraldusjoon asub rõhtsalt ja parempoolne eraldusjoon suundub 15° vorra ülespoole. Ameerikas võeti kasutusele lambid, mille kaugtuleniit paikneb sarnaselt euroopa
üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. Kui koondada spektrivärvustega kiired läätse abil, saame ekraanil valge valguslaigu. See katse näitab, et valgus ei omanda värvust mitte prisma värvitu klaasi toimel, vaid, et värvilised valgused on koostisosadena valges valguses olemas. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib seetõttu, et valges valguses sisalduvad värvilised valgused murduvad erineval määral: punane murdub kõige vähem, violetne kõige enam. Kui juhtida spektrivalgus läbi prisma, siis
pööramisega vertikaaltelje ümber saab pendli seada vajalikku asendisse. Pendli pöördumisel tekib traadis elastsusjõud, mille moment püüab pendlit tagasi viia tasakaaluasendisse. Võnkuva pendli stabiilsuse suurendamiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud koormised 3 ja 8. Pendli pöördenurga mõõtmiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud peegel 7, mida saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib
Olenevalt valguse teel asuvate tõkete kujust ja suurusest täheldati tumedamaid S* a b c b c ja heledamaid ribasid või ringe, mis valge valguse puhul olid värvilised. Peab arvama, et valgus ,, levib ümber nurga " ja paindub tõkete taha. Lastes valgusallikast S tuleva kiirdekimbu läbi ava (a), saame ekraanil avakujulise valguslaigu ( joonis - b ). Ava vähedamisel valguslaik väheneb. Kuid alates 32 ava teatavast kindlast suurusest ( suurusjärk 0,01 mm ja vähem ), ei kutsu selle edasine vähendamine esile laigu vähenemist, vaid hoopis suurenemist. Seejuures kaob laigu teravus, ta on laienenud ja ebaühtlaselt valgustatud ( joonis c ) Sellele ilmub rida üksteisele järgnevaid tumedaid ja heledaid rõngaid. Valguse lainepikkus on erakordselt väike
annaabi.ee 
