kaugesse tulevikku. koonust, mille tipus asetseme meie. Küll aga ei veennud Lifsitsi ja Halatnikovi argumendid mitte kõiki. Üldrelatiivsusteooria järgi ei kooluta aegruumi mitte ainult temas leiduvad massiivsed objektid, vaid ka temasse kätketud energia. Et energia on alati positiivne, siis kõverdab ta aegruumi nii, et valguskiired painduvad üksteise poole. Mineviku valguskoonusest (joon. 2.4) näeme, et see hõlmab kaugetelt galaktikatelt tulevate ja praegu meieni jõudvate valguskiirte teed aegruumis. Kui läheme mineviku poole, koonuse tipust allapoole, siis näeme galaktikaid üha varajasematel aegadel. Universum on aina paisunud ja varem on kõik objektid olnud üksteisele palju lähedamal. Seepärast näeme ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu
koonust, mille tipus asetseme meie. minevikust lõpmata kaugesse tulevikku. Küll aga ei veennud Lifsitsi ja Halatnikovi argumendid mitte kõiki. Üldrelatiivsusteooria järgi ei kooluta aegruumi mitte ainult temas leiduvad massiivsed objektid, vaid ka temasse kätketud energia. Et energia on alati positiivne, siis kõverdab ta aegruumi nii, et valguskiired painduvad üksteise poole. Mineviku valguskoonusest (joon. 2.4) näeme, et see hõlmab kaugetelt galaktikatelt tulevate ja praegu meieni jõudvate valguskiirte teed aegruumis. Kui läheme mineviku poole, koonuse tipust allapoole, siis näeme galaktikaid üha varajasematel aegadel. Universum on aina paisunud ja varem on kõik objektid olnud üksteisele palju lähedamal. Seepärast näeme ajas tagasi vaadates alasid, kus mateeria tihedus on suurem kui praegu
annaabi.ee 
