ning ta paranes. 19. sajandi üks levinumaid haigusi oli tubekuloos. See oli nakkav haigus ja seega väga ohtlik kõigile igas eas. Tuberkuloosi uurides avastas saksa arst Robert Koch mikroskoobi all selle tekitaja. Seda hakati nimetama Koch kepikeseks. Röntgeniaparaat oli suur läbimurre nii tehnikas kui arstiteaduses. Uurides 1895. aastal katoodkiiri, kattis Würzburgi ülikooli professor Wilhelm Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus, et lisaks valguskiirgusele eraldub torust veel mingit kiirgust ning professor hakkas katsetama, millest 8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgen oli teinud avastuse, mis osutus väga tähtsaks arstiteaduses.
peamine kiirgusallikas. Pigmentatsioon kaitseb baktereid kiirguskahjustuste eest. Õhus on alati palju pigmenteerunud baktereid. Mikrokokid on nahapinnal elavad bakterid, keda alati rohkesti leidub ruumide õhus. Õhkkülvidest isoleeritakse kõige sagedamini perekondade Micrococcus, Corynebacterium, Mycobacterium ja Rhodotorula esindajaid. On võrreldud Micrococcus luteus'e kollaste ja valgete vormide vastupidavust valguskiirgusele. Valged vormid hukkusid valgusele eksponeerimisel. Kiirguse eest kaitseb ka polüsahhariidne kapsel! Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus - UV kiirgus võib olla nii letaalse kui ka mutageense toimega. UV kiiri neelab efektiivselt osooniekraan. UV kiirgus mõjub pindmiselt ei tungi sügavale. Otsesed UV kiired tapavad mikroobe juba 10-30 min jooksul. Seda kasutatakse ruumide õhu, pindade jms steriilimisel
annaabi.ee 
