Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ja vahend selle sihtmärgini toimetamiseks- kandur. Alguses kasutati tavalist lennukipommi kandruina, kuid tänapäeval on tuumarelva kanduriks juhitav ballistiline või taktikaline rakett. Tuumarelva võib plahvatama panna kas õhus , maa peal, maa all või vee all. Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere valgussähvatus, mis on ka päeval nähtav, kümnete kilomeetrite kaugusele, seejärel tekib taeva valguskera koos seenekujulise pilvega. Soojus- ja valguskiirgus moodustab umbes 35% plahvatuse energiast, mis omakorda võib tekitada inimestele põletushaavu ja nägemise ajutist või alalist kaotust. Löök- ja hõrdeuslaine moodustab umbes 50% plahvatuse energiast. Läbistav kiirgus ehk siis radioaktiivne kiirgus moodustab umbes 15% plahvatuse energiast. Radioaktiivne kiirugs kestab pärast plahvatust umbes 10-15 sekundit, selle
kus istusin. Mulle näis, et mind ümbritseb nähtamatu oht, mis varitseb mind igal sammul. Kuigi ma ei olnud eelmisest päevast saadik midagi söönud, ei lasknud hirm mul tunda nälga. 572 Väljastpoolt ei kostnud minuni ainustki heli, mis oleks lasknud mul kellaaega määrata. Arvasin ainult, et kell võis olla umbes seitse või kaheksa õhtul, sest oli oktoobrikuu ja oli juba täiesti pime. Äkki võpatasin hingedel liikuva ukse kääksatusest. Ümmargune valguskera ilmus laeakna klaasi kohale, valgustades heledalt mu tuba, ja ma märkasin kohkumusega, et mõne sammu kaugusel minust seisis üks mees. Toa keskele oli nagu nõiavitsast ilmunud laud, millel oli õhtusöök kahele. See oli mees, kes jälitas mind juba terve aasta ja kes oli vandunud, et ta mu häbistab. Esimesed sõnad, mis ta lausus, näitasid, et eelmisel ööl oli ta oma tõotuse täitnud.» «Nurjatu!» kähistas Felton. «Jaa, nurjatu