.............................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10
kiude.( V. Praust , ,,Võrgutamine? Arvutite võrgutamine!", http://katye.planet.ee/netist/vork.htm) Valguskaabel(inglise fiber-optic cable) on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku.
ühtseks "ringiks". 11 12 Juuresoleval joonisel on kujutatud valguskaable jätkamist. Valgus liigub kaabli sees ja peegeldub seintelt tagasi. Juhtplokk võtab valgussignaali vastu, võimendab seda ja saadab edasi. NB! Valguskaablis ei tohi olla katkestusi ega liiga järske paindeid. 12 13 Signaalid: Joonisel olevad signaalid on mõõdetud kiire ostsilloskoobiga kus 0.025 ms/ruut ja 1 V/ruut. NB! Signaalid
(ekraanist) ja väliskestast. Edastab elektrilist signaali. Kohtvõrkudes kasutatakse kaht tüüpi koaksiaalkaablit: · peenike koaksiaalkaabel-ThinNet 10Base2 · jäme koaksiaalkaabel-ThickNet 10Base5 Kaabli kiirus ja läbilaske võime 10 - 100 Mbps. Koaksiaalkaabli ühendamiseks arvutiga kasutatakse standardset pistikut BNC. 17 1.4 Valguskaabel Fiiberoptilises kaablis ehk valguskaablis levivad andmed optilist kiudu (valgusjuhti) pidi moduleeritud valgusimpulssidena. Kuna valguskaablis ei liigu mingisugust elektrilist signaali, siis ei ole ka võimalik andmete liikumisel kaablit pealt kuulata ega andmeid kopeerida. Selle edastusmeedium eelisteks on kõrge häirekindlus ja väga suur töökiirus. Valguskaabli puuduseks on tema kõrge hind ja paigaldamisel spetsiaalsete töövahendite kasutamine. Valguskaablil on oht ka kergesti puruneda.
Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e
Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega.
automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP)
annaabi.ee 
