10. klass iseseisev töö : KIUDOPTIKA ....on tehnoloogia andmete edastamiseks klaas- või plastikkiudude mööda. Võrreldes tavaliste telefonivörkudega või raadiosagedusel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil
kokku ühendada terve hulga lähikonnas paiknevaid arvuteid, enamikus siiski personaalarvuteid. Lisaks neile säilusid ja arenesid ka suurarvuteid ühendanud mitmed globaalvõrgud. Võrkude magistraalliinid, mis siirdavad infot kümnete, sadade ja tuhandetegi kilomeetrite kaugusele, on kaasajal reeglina ühitatud telefoniliinidega. Teisiti öeldes kasutavad arvutivõrgud info edastamiseks suures osas telefoniliine. Magistraalliinidena kasutatakse praegu aga pea eranditult valguskaableid, kuigi mõnel pool on säilinud veel ka vanemat tüüpi vask- ja koaksiaalkaableid. Tänapäeval pole tegelikult enam põhimõttelist vahet, kas edastada mööda magistraalliine telefonikõnesid, digitaalandmeid või muud infot, sest nad edastavad selle reeglina igal juhul digitaalselt. Ka enamik moodsaid telefone töötab digitaalreziimis. Eestisse jõudsid need kolm-neli aastat tagasi. Seevastu väiksemate liinidena, mis ühendavad omavahel kas üksikuid arvuteid või siis
Valguse neeldumise vähendamiseks valmistatakse valguslainejuht kahekihilisena. Sisemist suure murdumisnäitajaga kihti ümbritseb väiksema murdumisnäitajaga kattekiht. Kiu läbimõõt on mõnest mikromeetrist pikemate vahemaade korral kuni mõne millimeetrini lähiülekande korral. Valguslainejuht ümbritsetakse täiendavalt plastmantliga. Valguslainejuhi ehitus on kujutatud joonisel 4.31. Joonis 4.31. Valguslainejuhi ehitus [2]. Sidesüsteemides kasutatakse valguskaableid, mis sisaldavad mitmeid valguslainejuhte, terasest tugevdussoont, mitmesuguseid vaskjuhte ning mis on kaitstud kaitsekatete ja soomusega. Valguskaabli ehituse näide on kujutatud joonisel 4.32. Joonis 4.32. Valguskaabli ehitus [2]. Valguskaableid valmistatakse nii klaaskiust kui plastikutest. Klaaskiud-valguskaablid on harilikult paremad, nende sumbuvus on ca 2-3 dB/km olenevalt lainepikkusest. Plastkaablite sumbuvus on 150 - 2000 dB/km. Plastkiud valmistatakse tavaliselt
Isekandvat kaabliehitust. Sein on kandev osa, tugevasti lisatud kaabliehitusse. Sellesse rühma 43 kuulub ka enimlevinud nn. 8-ehitus. Selles on eriline kandetross tugevalt lisatud kaabli külge (LASH meetod). Sidumiseks võib kasutada alumiinjum lõnga või erilisi kinnitajaid. See oli ka varem tavaline pliija AUM-V tüüpiliste rühmakaablite ajal. Präegu kasutatakse Teles vaid 8- ehitusega kaablit, selle kerge paigalduse tõttu. Valguskaableid paigaldades peab olema kindle, et kaablikate ei oleks kandurist lühem! Mudu võib paigaldusel tekkida liiga suur püsivenitus. Kaablirull pannakse sõiduki alusele. Rulli trantsporditakse pikki rada ja kaabel laotatakse postiliini äärde. Seejärel 4-8 meest tõusevad koos kaabliga posti otsa. Kaabli rippe paigutatakse sobivaks (Teles 60cm 0 C 50m postivahe puhul) ja kandev kinnitatakse riputusvahenditele. Kui lahtilaotust
annaabi.ee 
