kaugtuleniidist eespool. Et lahituleniidi all asub metallsirm, paistab valgus üksnes peegeldi ülemiselt poolelt (joon. 5.2). Seetõttu on taolist lähituld nimetatud ka pooltuleks. Lahitule hõõgniit, mis on fookusest eemal, suunab valgusvihu madalamale kui kaugtuli, tekitab sõiduteele selgepiirilise valguslaigu ja pimestab vastutulijaid vähe. Lähitule valgusvihk on ebasümmeetriline: sõidutee parempoolset osa valgustatakse kaugemale kui vasakpoolset. Euroopa nõuetele vastava valgusjaotusega laternate optilised elemendid on märgistatud tähega «E». Nende ehitus on selline, et lähitule valguslaigu vasakpoolse osa eraldusjoon asub rõhtsalt ja parempoolne eraldusjoon suundub 15° vorra ülespoole. Ameerikas võeti kasutusele lambid, mille kaugtuleniit paikneb sarnaselt euroopa lambiga fookuses, kuid lahituleniit on kaugtuleniidi kohal ja alt varjamata. Sarnaselt euroopa laternaga on ka ameerika valgusjaotusega lähituli ebasümmeetriline; lähituleniit
Kaugtulede sisselülituse märgulamp(sinine) on kohustuslik. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu "75", mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kaugtule valgusvihk suundub kaugele ette ( u. 130...150 m) ja nendega sõidetakse valgustamata teedel. Kohtades, kus kaugtuli võib teisi liiklejaid pimestada, lülitatakse sisse lähituli. Lähitule valgusvihk on suunatud alla, see vähendab vastuliikujate pimestumisohtu. Euroopa valgusjaotusega laternatel on toodud lähitule hõõgniit kaugtule hõõgniidi ette ja paigutatud süvendiga sirmi. Peegeldi pind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi peegeldab valgust 84...88 %. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Lähitule hõõgniidi aluse sirmi vasak serv on nii palju madalam, et osa valgust jõuab peegeldi vasakule küljele lambist madalamal. Sealt peegeldunud valgus suundub 15° nurga all üles paremale
annaabi.ee 
