Third level 60 190 cm Fourth level Fifth level Lühikarvane kask Calamagrostis brachytricha Click to edit Master text stylesPäike kuni poolvari Second level Kuivale Third level 50 130 cm Fourth level Fifth level Ametüst aruhein Festuca amethystina Click to edit Master text styles Valguselembeline Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 45 cm Fifth level Hall aruhein Festuca glauca Click to edit Master text styles Valget , sooja Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 40 cm Fifth level Atlasen aruhein Festuca mairei Täisvalgust , poolvarju
Lehed laielliptilised, munajad, nahksed, täkilissaagja või saagja servaga. Õied kahesugulised, valged kuni punased, kobarais, putuktolmleja. Vili ümar õunvili. Liike 35 (aed, mets). Kasvavad Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödel. Vilju toiduainetööstuses. Levinud haljastuses. 52. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Levinud Euroopas ja Siberis, Eestis sage. Kõrgus 4-15m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, valguselembeline. Lehed 5-7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga. Pealt rohelised, allküljelt hallikad ning karvased. Õied valged, moodustavad pöörise, mis moodustub kuni 250st õiest, õitseb juunis, putuktolmleja. Vili kuni 1cm suurune oranž õunvili milles on seemned. Puit punakas. Puitu kasutatakse tisleritöödel ja masinadetailideks. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2. Hooldus Kergesti paljundatav, külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Mulla suhtes on taim vähenõudlik, kuid paremini kasvab värskel saviliivadel. Valguselembeline. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Taime paljundatakse pistikutega, seemnetega või võrsikutega. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Üheks mureks on kiire metsistumine, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei talu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhutamine. 4.3.3. Lõikamine Suurt läätspuud tuleks lõigata 2 korda aastas
annaabi.ee 
