kauguse mõõtmine. Akronüüm LADAR tuleb sõnadest Laser Detecion And Ranging ehk siis laseriga avastamine ja kauguse mõõtmine (Wehr ja Lohr 1999). Laserskanneri andmed kogutakse enamasti lennukilt, mis liigub teatud kiirusel suunal x (joonis 1) ning andmeid kogutakse äärest-ääreni y teljel ridade/vaalude kaupa, z on siis vastavalt kõrgus või vahemaa lennuki ja skanneeritava pinna vahel. Kaugus sensori ja mõõdetava pinna vahel saadakse tulenevalt valgusekiirusest (~0,3 m/ns), kasutades selleks järgnevat valemit (Large ja Heritage 2009): hvk=(c*t)/2, Joonis 1. LIDAR andmete kogumine lennukilt (Precise LIDAR Data... 2005) Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist. 3 2. LIDAR
sirgjooneliselt. Süsteemide punktid x=x'+v0t;y=y';z=z'. Lisades nendele seostele klassikalises mehaanikas tunnustatud eelduse, et aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi(t=t') saame x = x'+ v0 t y = y' süsteemi: , mida nimetatakse Galilei teisendusteks. Esimene ja viimane võrrand z = z' t = t ' selles süsteemis kehtivad ainult siis kui v0 on palju väiksem valgusekiirusest, kui aga v0 on võrreldav valguskiirusega, tuleb kasutada üldisemaid Lorentzi teisendusi. Väide, et kõik mehaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kannab Galileri relatiivsusprintsiibi nimetust. Lorentzi teisendused
annaabi.ee 
