kuulsale Huygens´ile. Pildil on toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi raamatukogus ja kannab kirja: " Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega, 1671." 7 Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö "Opticks", mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma. Mõningaid lauseid Newtoni tööst: 1. Valgusekiire murdumisvõime oleneb kiire värvist. 2. Päikese valgus on liitvalgus ja koosneb kiirtest, mille murdumisvõime on erisugune. Siiski optika ja gravitatsioon polnud ainsad valdkonnad, kuhu Newton oma jälje jättis. Ka õige mitmekesistel aladel võib leida Isaac Newtoni jälgi, nagu näiteks temperatuuride skaala koostamine, peegelsekstandi ehitamine, Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu ja liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas.
sinine laotus. Enda ees 2 meetri kaugusel te näete läbipaistvat mäekristallist teravikuga kristalli, mis moodustab teile ettepoole suunates valguselehtri, nagu Universumi sügavikust valgustatakse teid läbi kristalliteraviku. Te näete, kuidas selle kristalliteraviku otsast tuleb laserkiir teie kehasse. Kui soovite, võite seda suunata või lasta tal lihtsalt toimida. Ta liigub teie keha keskjoont pidi alt üles ja ülevalt alla. Te olete valguselehtris valgusekiire sees. Te olete Universumi tervendamise templis, seal, kus kõike tasakaalustatakse, harmoniseeritakse, kooskõlastatakse. Nüüd hakkate tundma, et sama kaugelt selja tagant hakkab teile peale paistma läbipaistev teie poole suunatud teravikuga kristall, millest väljub laserkiir teie selga ja mis moodustab valguselehtri. Te olete nüüd kahe kristalli vahel valguselehtris pealaest jalatallani. Kui värvid muutuvad ja valge asemel tule mingi muu värv, siis laske seda vabalt toimida
ühesilmaline, lombakas. Suure vaeva ja suure kannatusega oli Claude Frollo teda siiski kõnelema õpetanud. Aga mingi saatuslikkus lasus õnnetul leidlapsel. Juba neljateistkümneaastaselt Jumalaema kiriku kellalööjaks hakates sai talle osaks uus õnnetus: kellahelin purustas ta kõrvade trumminaha, ta jäi kurdiks. Ainus värav, mida loodus talle pärani lahti oli jätnud, langes korraga igaveseks kinni. Kinni langedes lõikas see värav katki viimase rõõmu- ja valgusekiire, mis Quasimodo hinge võis tungida. Ta hing vajus sügavasse pimedusse. Õnnetu olendi kurvameelsus muutus parandamatuks ja täielikuks nagu ta inetuski. Pealegi tegi ta kurdiksjäämine teda teatud määral ka tummaks. Et teistele mitte naeruobjektiks olla, tõotas ta oma kurdiksjäämise silmapilgul loobuda ka kõnelemisest. Oma tõotust murdis ta ainult siis, kui oli üksi. Vabatahtlikult sidus ta need keelepaelad uuesti kinni, mida Claude Frollo nii suure vaevaga lahti oli Päästnud
annaabi.ee 
