5 Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis#Teosed https://www.google.ee/search?
lausa orkestraalse koorikäsitlusega ja jõulise sõnumiga suurteosed. 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse. 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm". "Pikse litaania" (meeskoorile ja suurele trummile, 1974) teksti on kohandanud Ain Kaalep 1644. aastast säilinud loitsu järgi. Tekst on seotud samanistliku rituaaliga vihma väljakutsumiseks, et päästa põuast kõrbenud vilja. Nii selles teoses kui ka Tormise hilisemas
annaabi.ee 
