Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Eriti suure populaarsuse on omandanud valgusdioode kasutavad LED-printerid, mille põhiosaks on valgusdioodmaatriksiga paberialune liistak. Kui laserprinteris toimublaotamine piki trumlit pöörleva peegelprisma abil ja valgusallikaid on vaid üks, siis LED- printeris on valgusallikaid tuhandeid. Igale punktile trumli pinnal vastab oma valgusdiood, mis lülitatakse sisse või välja vastavalt prinditava kujutise iseloomule. Muus osas on LED-printer t'iesti
Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, laseroptilises süsteemis ja rakendamisviisis ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte vastab joonisel 1 kujutatule. Esialgselt kasutati laserprinterites väikest heelium-neoonlaserit, hiljem hakati kasutama mudelites peamiselt lihtsat ja odavat pooljuhtlaserit. Välja arendatud on ka teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Algmaterjal www.arvutiweb.ee (http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 ) 8 3. PRINTERI PARAMEETRID 3.1 Värvilisus Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja värvtoonimist - näiliste
Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (antud juhul lambi 2 abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest mehhanismi 3 abil. Laserprinterite nõrgaks kohaks on skaneerimissõlm pidevas liikumises oleva pöörleva prismaga. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi 30 asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Tunduvalt populaarsemaks on kujunenud LED-printerid, milliste põhiosaks on paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise
annaabi.ee 
