Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama
Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast. Anturi tööpõhimõte seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur
puudub. Valgus tekib gaaslahenduse abil elektrivool läbib toru sees olevat spetsiaalset gaasisegu, mille üheks oluliseks komponendiks on elavhõbeda aurud. Elektrivoolu toimel hakkab gaas helendma ja kiirgab ultraviolettkiirgust. UV kiirgus langeb toru siseküljele kantud fluorestsentskihile, mis hakkab selle toimel helendama ja kiirgab nähtavat valgust. Säästulambi eluiga on 1200-2000 tundi. 1.4 LED-lamp LED-lamp ehk valgusdioodlamp on ühest või mitmest valgusdioodist koosnev lamp. LED on valgust andev pooljuhi kristall. Erinevad pooljuhid annavad erineva värvusega monokromaatilist valgust, mis tähendab seda, et LED kiirgab inimsilmale nähtavast valgusest vaid teatud väikest osa elektromagnetlainetest. LED-tänavavalgustuslampide elueaks hinnatakse 50 000 kuni 100 000 tundi, mis on kümnetes kordades enam kui praegu kasutuses olevatel hõõglampidel. Selline valgusti annab sama valgustugevuse juures kuni kaheksakordse energiakokkuhoiu.
Valged luminofoorvalgusdioodid tagavad parema värvuse edasiandmise kui valged RGB- valgusdioodid, enamjaolt luminestsentsvalgusallikatega võrreldava. Valgetest RGB- valgusallikatest erinevad nad ka kõrge energiatõhususe poolest. Just kõrge energiatõhusus ja hea värvuse edasiandmine muudavad luminofoortehnoloogiad eelismeetodiks valge valguse saamisel. Valgete valgusdioodide tootmisprotsessis kantakse valgusdioodi kristallile luminofoori kiht. Valgusdioodist kiirguva valge värvuse varjund või värvustemperatuuri määrab valguslaine pikkus, mida väljastab sinine valgusdiood läbi luminofoori. Valgusdioodi kiirguse värvustemperatuur sõltub luminofoorkihi paksusest. Tootjad püüavad minimiseerida värvusvarjundeid, kontrollides rangelt luminofoorikihi paksust ja koostist. 7 4 VALGUSDIOODIDE LIIGID 4.1 Indikaatorvalgusdioodid
ca. 1 pF). Erinevate optronite võrdlus on toodud tabelis 4.3. Tabel 4.3. Erinevate optronite parameetrid [4]. Fototakistiga optroneid (resistoroptroneid) iseloomustab pinge-voolu tunnusjoone hea lineaarsus ja madal müratase. Nende väljundtakistust (fototakisti takistust) saab sisendahela kaudu muuta kuni saja miljoni kordselt (mõnest oomist kuni 100 M-ni). Nende puuduseks on väike toimekiirus (0,01...1 s) ja parameetrite suur temperatuurisõltuvus. Fotodioodist ja valgusdioodist koosnev dioodoptron on kõige kiiretoimelisem optron. DIoodoptron suudab edastada signaali, mille sagedus võib ulatuda isegi gigahertsidesse (pin-dioodide korral). Dioodoptroni vooluülekandetegur on tavaliselt alla 0,01. Dioodoptronis võib fotodiood töötada ka fotogeneraatorina, tekitades elektromotoorjõudu kuni 0,8 V. Dioodoptroneid (ja transistoroptroneid) kasutatakse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
Valgusdiood erineb tavalisest dioodist selle tõttu, et tema kiirgus on valguse diapasoonis. Sellise dioodi valmistamise materjale valides saab valida kiiratava kiirguse lainepikkust. Kiiratud valguse intensiivsus sõltub dioodi läbivast voolust. Optron on opto-elektroonika lülitus, mille abil on võimailk kaks vooluringi teisest elektriliselt isoleerida, samas signaali edasi andes. Sellisel juhul näiteks ei levi aparatuurile ohtlikud häired skeemist skeemi. Optron koosneb ühest valgusdioodist, millele rakendatakse sisendsignaal ja ühest fotodioodist, millelt saadakse väljundsignaal [vaata | 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. muuda] pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses
Vajaduse korral võib selle muutuva sagedusega signaali muundada ka alalispingeks, näiteks integreeriva operatsioonivõimendi abil. Induktsioonimpulssandurit saab kasutada ka võlli pöördenurga mõõtmiseks, see tähendab diskreetasendiandurina, kui hakata loendama hammasketta pöördumisel tekkinud impulsside arvu. Fotoelektriline impulsskiirusandur (joonis 3.28) koosneb valgusvoo allikast, näiteks valgusdioodist, modulatsioonikettast ja fototajurist, näiteks fotodioodist. Joonis 3.28 Modulatsiooniketas kujutab endast optiliselt läbipaistvate piludega ketast, mis kinnitatakse mootori või töömasina võllile ja mis pöörlemisel sulgeb perioodiliselt valgusvoo pääsu fototajurile ning tekitab viimases perioodiliselt muutuva voolu, mille pulsatsiooni sagedus on võrdeline ketta pöörlemiskiirusega. Anduri täpsus sõltub impulsside arvust ühe pöörde kohta
annaabi.ee 
