valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%. Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti: - toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus
Täisväärtuslik valk selline, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Piimavalk on täisväärtuslik, samuti muna. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem. Taimses valgus on ühe või teise asendamatu aminohappe puhul puudujäägid. Valguvajadus sõltub vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, lihasmassist jne. Valgud peaksid katma 10-15% päevasest toiduenergiast. Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja. Valgurikkaimad toidud on liha-, kala- ja piimatooted. Toit peab sisaldama nii loomset kui taimset valku, nende omavahelist suhet tuleb arvestada vastavalt eale, valgu koostisele ja seeditavusele. Süsivesikute tähtsus toitumisel. Süsivesikute vajadus ja nende valik. Toitumisel üheks olulisemaks energiaallikaks. Süsiv küllaldane hulk toidus aitab organismil säästa valke plastiliseks otstarbeks. Süsivesikud esinevad organismi kõikides rakkudes.
annaabi.ee 
