teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega." (Tõlkija Katre Ligi) ,,The Way to Live Health and Physical Fitness" (1941) ehk ,,Eneseparandamine". Annab asjatundliku ülevaate jõutreeningust, ning sellest kuidas suurendada efektiivselt lihasmassi, treenides ja süües õigesti. Raamat tõestab seda, et jõutreeninguga seotud tõed on püsivad, ning tänapäeval tekkinud äärmuslikud treeningviisid ja toitumine, mis kujutab endast suurt hulka toidulisandeid ja valgupreparaate, vale. (Juhiks tähelepanu veelkord sellele, et Hackenschmidt oli toortaimetoitlane). Filosoofilised seisukohad Hackenschmidti filosoofiat võib pidada spordifilosoofiaks, kuid kindlasti saab tuua ka paralleele teiste eluvaldkondadega, kuna peamiseks pidas ta siiski tervislikke eluviise ja inimese pidevat vajadust ennast täiendada. (Tsitaat: ,,Minu sooviks on aidata inimestel oma raskustele silma vaadata ja oma elu pidevalt rikastada"
rasvade sünteesis. Kehaliste harjutuste poolt aktiveeritud valgusünteesi võimsus organismis sõltub hormoonide mõjust valgusünteesile ning üleliigne aminohapete tarbimine ei tõsta valgusünteesi efektiivsust ning piltlikult öeldes ei pane lihaseid kiiremini kasvama. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Seega pole mingit mõtet arutult valgupreparaate tarbida, organism neist kasu ei saa. Samal ajal tuleb arvestada, et organism võib energeetiliste vajaduste katteks lagundada mõningal juhul ka oma valke: vereplasma valke, lihasvalke ning vistseriaalseid valke (siseorganite struktuurvalgud). Selline olukord võib tekkida pikaajaliste pingutuste puhul, eriti siis kui on tunduvalt vähenenud süsivesikute varud. Seda tuleks arvestada vastupidavusharjutusi sooritades ning nende ajal küllaldaselt süsivesikuid tarbida, et ei toimuks valkude
50 40 valgukontsentraatide 30 tarbijad 20 valgukontsentraatide mittetarbijad 10 0 Poisid Tüdrukud 15 Joonis 2. Valguliste toidulisandite tarbimine Kõikidest valgupreparaate tarbinud õpilastest (24 õpilast) moodustasid poisid 70,8% ja tüdrukutest 29,2%. Peamiselt oli valgupreparaatide tarbimine levinud suure trennikoormuse tõttu. Sellist vastust esines mõlema soopoolte vastustes (13 gümnasisti) (joonis 2). Viies küsimus oli teadmispõhine küsimus, millega sooviti teada saada, kas õpilased teavad, miks valgud on asendamatud toiduained. Kahjuks polnud tulemused just kõige paremad. 12%
annaabi.ee 
