Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteetilt kui ka kvantideedilt. Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta kvaliteetseks. Soovitatav on erinevaid valguallikaid kombineerida, mis annab parima efekti. Valgud annavad toiduenergiat 4 kcal iga 1 grammi valgukohta. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevasest toiduenergiast. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Täiskasvanu puhul oleks soovitatav tarbida keskmiselt 0,8-1,2g/ kg, vastavalt dieedile tõstetakse valgu kogust. Üle 2,2g/ kg muutub liigtarbimiseks ja seetõõtu ohtlikuks inimese organismile. (Mis on valk? Ero Viik) 4.2 Valgu sisalduse määramise põhimõte
lncRNA-d - Pikad mittekodeerivad RNA-d, paljud neist toimivad kui tellingud; nad reguleerivad mitmeid erinevaid protsesse rakus, k.a. X-kromosoomi inaktivatsioon * Prokarüootide ja eukarüootide mRNA üldise struktuuri võrdlus. Prokarüootide mRNA 5' ja 3' otsas on polümeraasi poolt sünteesitud mitte modifitseeritud otsad. Eukarüoodil on lisatud 5' cap ja 3' otsa on lisatud poly A saba. Samuti on bakteril mRNA sisaldab mite valgu järjestusi, eukarüoodil sisaldab üldiselt ainutl ühe valgukohta infot. Eukarüoodi 5' G---CH3. lisatud on metüül rühm cap. 10. Transkriptsiooni alustamine RNA polümeraas II toimel eukarüoodi rakus. * Nimeta üldised transkriptsioonifaktorid Eukarüootides on olemas oluline klass transkriptsioonifaktoreid, mida nimetatakse üldisteks transkriptsioonifaktoriteks (GTF) Kõige tavalisemad GTF-id on TFIIA, TFIIB, TFIID, TFIIE, TFIIF 1. Nad aitavad paigutada eukarüootide RNA polümeraasi täpselt promootorile. 2