5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. · Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või pekslev). · Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; · Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: · koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. · põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 1 Rakubioloogia
5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või pekslev). Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 14 Rakubioloogia
kotikesi, mis sisaldavad ensüüme, mis on võimelised lagundama kõikvõimalikke rakus leiduvaid molekule. Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiintrifosfaadiks ATP. Tsütoskelett koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Plasmamembraan piirab raku ja defineerib raku piirid; tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel; tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga; vastutab signaaliülekande eest; adhesioon. Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2
Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest
Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest
annaabi.ee 
