3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused). Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape
Geeniekspressioon geeni avaldmine, 4 eri avaldumisvormi. 1. Promootor geeni algus osas 2. Replikatsioon (kõikides organismides) rakutuumas 3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s. t teatud aminohapped on ära määratud paljude triplettide poolt (millel samad omadused) 5) Triplett AUG on algustriplett e. initsiaatortriplett. Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet
valgud on glükosüleeritud. ER-is toimub ainult N-seoseline glükosüleerimine. Endoplasmaatilises retiikulumis toimuva N-seoselise glükosüleerimise seisneb selles, et: 1. kõigepealt sünteesitakse valmis suur prekursor-oligosahhariid, mis koosneb komest glükoosi, üheksast mannoosist ning kahest N-atsetüülglükoosaminist. Struktuur on seotud spetsiaalse lipiidi, mida nimetatakse dolihooliks, külge. 2. tõstetakse see prekursor-oligosahhariid ühes tükis dolihooli küljest valguahelas oleva asparagiini külge. Seda toimetab ensüüm oligosahhariid-valk transferaas. 3. kui prekursor-oligosahhariid on valgu külge pandud, algab selle oligosahhariidi edasine töötlemine: kõigepealt eemaldatakse kõik kolm glükoosi jääki ning üks mannoosi jääk. 4. lisatakse ühekaupa mitmeid erinevaid suhkrujääke. 5. Lõplik valgu glükosüleerimine leiab aset juba Golgi kompleksis. 4. Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine
annaabi.ee 
