kinnikasvamise eest -praktiliselt kõigi järvede troofsus kasvab -järvede muutumise peamiseks põhjuseks on valgla kaitse-printsiibi eiramine. Ei piisa ainult kallaste katsest. Eriti raske on kaitsta varjatud valgla järvi, mille veekogumisala kindlakstegemine vajab geoloogilist uurimist. -Eesti 1200 järvest vajavad praegu kaitset umbes 150 -kaitse seisukohalt tuleks pearõhk asetada järvede ja nende valglatega heaperemehelikule ümberkäimisele -Eesti Vabariigi ajal on rajatud paljude väikejärvede äärde puhketsoonid. Tagajärjed: -järvevee otsene täiendav reostus -suplejate suur arv põhjustab higi, kreemide, väljaheidete ning pesemisvahendite otsese sattumise vette, mis suurendab järvede saastumist -väikejärvede olukorda on muutnud ka: -neist lähedalt mööduvad maanteed -nende äärde rajatud puhkealad
Petsora 809 322 4100 Barentsi meri Rein 1232 170 2000 Põhjameri Elbe 1091 711 148 Põhjameri Wisla 1047 194 1080 Läänemeri Enamik Euroopa suuri jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valglasse. Oma valgla on ka suurte jõgede igal lisajõel. Euroopas on suurte valglatega jõed Volga, Doonau ja Dnepr. Valglaid lahutav piir on veelahe. Sageli on veelahkmeks kõrgustikud, sest vesi liigub alati piki nõlvu allapoole. Lääne-Euroopa peamine veelahe on Alpid oma arvukate liustikega. Eristatakse pinnaveelahkmeid ja põhjaveelahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem nähtavad. Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nimetatakse äravooluta alaks. Selliste alade sademed voolavad umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved,
annaabi.ee 
