Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. Haab haigestub väga sageli südamemädanikku. Hõbehaab (Populus alba L.) [alba] Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja Kesk-Aasia. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest ja seetõttu kaldu. Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. Lehed noortel puudel ja vanematel tugevatel pikkvõrsetel 3-5 hõlmased, kuni 10 cm pikad, noorelt mõlemalt küljelt valgeviltjad, hiljem vaid alt. Vanemate puude lehed pikkvõrsete alaosas ja lühivõrsetel ümmargused kuni ovaalsed, loogelise servaga, ca 5 cm pikad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid viltjalt karvased. Õitsevad enne lehtimist, urvad kuni 8 cm pikad. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Meil
Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest kaldu. · Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. · Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. 70. Perekond pajud (Salix) Perekonda kuuluvad kõrged puud, aga ka suhteliselt madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad. Perekonnas kahekojalised, vahelduvate (võrsel spiraalselt paiknevate) lihtlehtedega puud ja põõsad. Perekonnas 300-350 liiki, mis levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas ja subtroopikas. Eestis kasvab
seni vähe kasutatud; 'Pendula'- laia, rippoksalise võraga puu. Tuntud on veel nn. triploidne haab P. tremula f. gigas (3n=57), tavaline 2n= 38. Vorm on kiiremakasvulisem ja haiguskindlam põhiliigist. Hõbehaab (Populus alba L.) Puu kasvab 25-30 m kõrguseks, areaal Kesk- ja Lääne- Euroopa ning Lääne- ja Kesk-Aasia. Puud on tihti tekkinud juurevõsudest ja seetõttu kaldu. Võrsed oliivrohekad, kaetud valgeviltja kihiga. Pungad väikesed, munajad, samuti valgeviltjad. Lehed noortel puudel ja vanematel tugevatel pikkvõrsetel 3-5 hõlmased, kuni 10 cm pikad, noorelt mõlemalt küljelt valgeviltjad, hiljem vaid alt. Vanemate puude lehed pikkvõrsete alaosas ja lühivõrsetel ümmargused kuni ovaalsed, loogelise servaga, ca 5 cm pikad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid viltjalt karvased. Õitsevad enne lehtimist, urvad kuni 8 cm pikad. Puud annavad tugevalt juurevõsu, on valgusnõudlikud
annaabi.ee 
