Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad
Linnuvaatlemine on põnev tegevus ja see avab meile täiesti uue maailma meie sulissõprade kohta. Vaatlusel on vajalikud määraja, pliiats, märkmik ja taiplikkus. Lisaks vaatlustele minnes tuleb kanda kerget, kuid sooja riietust, paremaks loodusesse sulandumiseks tuleb vältida erksavärvilisi ja tugevalt sahisevaid riideid (vaata pilt 4). Lindudel on erakordselt hea nägemine ja kuulmine ning märkavad ohtu juba kaugelt. Parim aeg linnuvaatluseks on hommikuti, kui taevas hakkab valgenema, sest just siis hakkavad linnud omale toitu otsima, sest pika öö jooksul on nende kõhud tühjaks läinud. (Davies, Davidson, Courtauld, 2010) Pilt 4. Linnuvaatleja (Autor: Margus Ots), 2012 1.11. Kuidas määrata lindu? Kui avastate õues jalutades või lihtsalt aknast välja vaadates tundmatu linnu, siis ei tohi teda silmist ära lasta ning tuleb üritada teda võimalikult kaua tähelepanelikult jälgida. Ei tohi hakata kohe paaniliselt määrajat otsima
Mõnikord nägime päevavalgel palke mööduvat, 261 aga me lasksime need minna; ei tahtnud endid päeval näidata. Teisel ööl, kui olime saare ülemise otsa juures -- just enne koitu -- ulus terve palkmaja saare idapoolsest küljest mööda. See oli kahekordne maja ja tublisti viltu vajunud. Sõudsime välja ja haakisime ennast ülemise korra akna külge. Kuid oli liiga pime, et midagi näha; panime siis paadi kinni ja ootasime seal päevavalgust. Hakkas valgenema, enne kui jõudsime 262 saare teise otsani. Siis vaatasime aknast sisse. Nägime lauda, voodit, kaht vana tooli ja hulka igasugu asju maas laiali; seinal rippus riideid. Kaugemas nurgas maas lamas nagu inimene. Jim hõikas siis: «Hallo, teie!» Aga inimene ei liikunud. Siis hõikasin mina ka; ja viimaks ütles Jim: «Mees ei maga; ta on surnud. Ole sa paigal, ma läen vaatan.» Ta läs ja kummardus maha, vaatas ja üles: «On surnud mees. Jah, tõesti. Ja paljas. Talle on kuul selga lastud
annaabi.ee 
