SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. VALGENDAJATE KOOSTISES OLEVAD LOODUSELE MITTESÕBRALIKUD AINED..3 2. OPTILISED VALGENDAJAD................................................................................................... 5 3. KEEMILISED VALGENDAJAD................................................................................................6 4. KESKKONNA MÄRGID............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................
Halogeeniühendite keemilised omadused: *halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel *kõik halogeenid regeerivad fosfori, väävli, süsinikuga Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood meditsiinis
perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel Kõrvalsaadusena mõningate metallide sulatatud kloriidide elektrolüüsimisel
Need on olemuselt luminestseeruvad värvained, nõrga värvuse käes on nad värvuseta, ultravioletis A (alla 380 nm) nad neelavad kiirgust ja nähtava spektri violetses ning sinises osas (üle 400nm) kiirgavad. Koos kiu kollaka tooniga annavad nad suurepärase valge värvuse. Eespool kirjeldatud meetodite (kemikaalide kasutamine) olemus seisnes selles, et lagundati värvilisi aineid ja eemaldati laguproduktid kiust pleegituslahusesse. Erinevalt pleegitusprotsessist ei kaasne optiliste valgendajate kasutamisega värviliste lisandite lagundamine ega nende eemaldamine kiult. Optilised valgendajad vaid maskeerivad värvaineid. Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid mitte kui iseseisvaid valgendajaid vaid kui valgusefekti võimendajaid. Valgendus tuleb kangale anda ikkagi suures ulatuses eelneva keemilise, oksüdeeriva pleegitusega. Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid lisaks tekstiilimaterjalide ettevalmistus-protsessidele ka lõppviimistluse käigus, eesmärgil värskendada