Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid ja palju muudki. Enamasti nõuti sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Kahjuks need meeleavaldused ei viinud aga kuskile, kuna mingit selget alternatiivi valitsevale korrale pakkuda ei olnud. 19601970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav. Liikumist juhtis karismaatiline baptistlik jutlustaja Martin Luther King, kelle rasistid 1968. aastal mõrvasid. Nüüd on afroameeriklased saavutanud kauaoodatud õigused, võrdsuse ning austuse. Samuti nii Euroopas kui ka Ameerikas tugevnes sel ajal naisliikumine. Nad nõudsid võrdsust ja õiglust ning saavutasid selles osas ka märkimisväärset edu. 1960. aastail ei arvatud enam, et naise koht on kodus
sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid musta- ja valgenahalistele. 1960. aastal töötasid USA seadusandjad välja seadused, mis parandasid oluliselt mustanahaliste olukorda. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli Martin Luther King. Ta uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ja muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata
annaabi.ee 
