Õitsemise omapärast lähtuvalt jagunevad enelad kahte rühma: ühed õitsevad eelmise aasta võrsetel, teised aga sama aasta võrsetel. Enelad on mullastiku suhtes üldiselt leplikud põõsad. Erandiks on jaapani enelas, mis vajab kindlasti head mulda! Olenevalt liigist kasvavad nad nii päikeselisel, poolvarjulisel kui ka varjulisel kasvukohal, kuid õitsemine on alati rikkalikum valgemas kohas. Ka värviliste lehtedega jaapani enelad tuleks istutada valgemasse paika, et lehevärv oma erksuse säilitaks. Kuna enelad on kiirekasvulised ja seetõttu vananevad kiiresti, tuleb neid aeg-ajalt noorendada vanemate okste välja lõikamise teel või kogu põõsa maani maha lõikamisega. Enelaid saab aias kasutada kõigil mõeldavail viisidel, mis madalatele põõsastele omane. Nad sobivad efektse üksikpõõsana, väiksema või suurema rühmana, lausistandustena, vabakujuliste põõsasridadena või pügatavate hekkidena! Vastupidava ja kauni taimena
Nüüd turgatas tal endalgi meelde, et ta astudes midagi pehmet oli tundnud, ilma et oleks teadnud, mis see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu vanadest jalgadest järele." Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist astus kuhugi valgemasse kõrgesse ruumi, mis sarnanes enam mõne kuuri või küüniga kui eluhoonega. Siit läks uksi paremale, pahemale ja ka otseteed edasi. Aga härra Maurus ei tarvitanud ühtegi neist, vaid tõttas puutrepile, mis viis teisele korrale, ülal trepiotsal olid jällegi uksed, mis viisid paremale ja pahemale ning ka otseteed edasi. See igavene uste rodu ajas Indrekul pea hoopis segi. Ei vanas ega uues vallamajas polnud niipalju uksi. Lihtsalt mõttetuna tundus niisugune uste hulk esimesel silmapilgul