1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7....
kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga. Väike vereringe algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest. Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud. Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained
annaabi.ee 
