meil 10 aasta pärast täpselt vaja läheb. Tal võib isegi õigus olla, kuid julgen väita, et üsna hästi teame neid valdkondi, mida meil 10 aasta pärast praeguses mahus kindlalt vaja ei lähe. Lõpetada tuleb olukord, kus iga koolipapa üritab koolitada enda arvates kõige populaarsemate erialade inimesi: ärimehi, rahvusvahelisi ärimehi, suhtekorraldajaid ja juriste. Piiranguteta valikute võimaldamine noortele on loonud olukorra, kus sinikraede ametikohtadele peab hakkama kohandama valgekraelise ettevalmistusega töötuid. Ühiskond vajab ka lihtsama teoreetilise hariduse, kuid heade praktiliste kutseoskustega töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse.
Modid: tekkisid Inglismaal 50ndate lõpus-60ndate alguses valge kraega töölisklassi hulgas. Eelkäiateks teatavalt määral biitnike boheemlaslik elustiil ja teddy-boyde dändide stiil. Väline stiil itaalia ja prantsuse disainist, kesklinnalt „üle võetud“ ülikonnad ning sõiduvahendina rollerid vastandatuna väikelinna rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus. Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide
annaabi.ee 
