Hakati looma EV´i. Saksamaa kapituleeruline ja I maailmasõja lõpp, millega varises põrmu ka kavandatud balti Hertsogiriik, ei toonud rahu Läänbemere idakallastele algas eesti Vabadussõda (28.11.1918- 02.02.1920). Vabadussõjas tuli Eesti rahvusväeosadel põhjamaade vabatahtlike ja riiklike toetuste abil sõdida: 1. Punaarmee ja punaste kütipolkudega, kes püüdsid taastada nõukogude võimu ja muuta baltikum taas Venemaa osaks. 2. Vene valgekaartlastega, kes taotlesid tsaarivõimu taastamist või sõjaväelist diktatuuri ning baltikumi taasühendamist Venemaaga. 3. Baltisakslaste ehk Landeswehr´iga, kes püüdsid võimule tuua baltisakslasi. Eesti Vabariigil õnnestus endistest Ententei riikidest Inglismaa ja põhjamaade toetusel võita Vabadussõda ja saavutada Eesti Vabariigi tunnustamine ka Nõukogude Venemaa poolt. See tähendas EV tekkimist de jure, millega EV muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja sai
USA poliitika Saksa reparatsioonide küsimuses · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). · 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. Nõukogude Venemaa · 1917-1922, R.S.F.S.R, halvustavalt "Sovdep". · 1918 algas Venemaal kodusõda valgekaartlastega. Alguses aktiivseim jõud tsehhide- slovakkide korpus. · Sellele lisandus rahvuslik vabadusvõitlus (Balti rahvad, poolakad, ukrainlased, valgevenelased, Kaukaasia rahvad). Venemaa äärealadel ja 1920-1921 ka nn. rohelised (relvastatud talurahvaarmeed). Kroonlinnas madruste ülestõus 1921. · Vasakpoolsed, mitte-enamlikud jõud on seda nimetanud "kolmandaks vene revolutsiooniks". Välisriikide osalus
annaabi.ee 
