Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireid tähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning piima toodangu langus. Tüüpilised haigused on Talla verevalumid, Krooniline laminiit, Valgejoone haigus, Tallahaavand, Varvaste vahenaha põletik, Varbanaha põletik, Keerdunud sõrad. (Eesti Maaülikool, J. Praks, V. Poikalainen, J. Ahokas, Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus) http://mangukoobas.delfi.ee/id/7/action/full_media/media_id/202304/ 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu Guernsey lehm on pärit Guernsey saarelt, La Manche'i rannikust veidi eemal Prantsusmaal. 930 aastat pKr saatis hertsog Robert Normandia sõja munkade krupi saarele loodust uurima ja maid kaitsma
obliquus internus abdominis`e aponeuroosi tagumine leste ja m. transversus abdominis`e aponeuroos. Alumises 1/3 osas (allpool kaarjoont!) on kõigi nende lihaste aponeuroosid paigutunud m. rectus abdominis`e ette ja tagantpoolt teda vaid fascia transversalis (ja edasi kõhukelme). Kõhu keskjoonel moodustavad omavahel põimuvad vasaku ja parema poole kõhu külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone linea alba. Cavitas axillaris (cavum axillare). Cavitas axillaris kaenlaõõs on tüvipüramiidi kujuline ruum rindkere ja õlavarre vahel. Seda piiravad: eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor; tagantpoolt m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor. lateraalselt õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales);
annaabi.ee 
