80000 meheliseks (lisaks 120000 kaitseliitlast) armeeks (1/5 rahvast) Kõik mehed vanuses 17-60 a. Mais 1919. a algas Eesti vägede pealetung koos vene valgearmeega. Põhja Eestist jõuti Peterburgi lähistele Võru rindelt ähtudes vallutati Pihkva Lõunarindel vabastati Põhja-Läti kuni Daugavpilsini Lätis tuleb võidelda Läti Kütidiviisidega (kommunistlikud) Vene poolel olid ka Eesti kütid. Vene Valgearmee Endised tsaariohvitserid Venemaal kes tahtsid taastada keisrivõim. Landersweri sõda (juuni-juuli 1919) Balti landerswer Balti-Saksa vabatahtlikud väeosad Lätis. Rauddeviis - Rüdiger von Der Goltz Balti-Saksa vabatahtlike väejuht. Lühikese sõja pealetung oli võnnu lähedel Eestlaste eelis saksalaste ees oli võimalus kätte maksata. 20-23. juunini 1919. a. - Eesti väed saavutavad võidu (jaanipäeva võidutuli) Narva kaitselahing (nov-dets. 1919
Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja- Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi) Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš) Pealetung jõudis päris Petrogradi lähistele, kuid enamaks neil jõudu polnud ja rinne veeres tagasi. Vene valgearmee näol oli tegemist endiste tsaariohvitseridega Venemaal kes soovisid taastada tsaarivõimu. Olid sõjas Eestiga liidus kuigi suhted olid pingelised, kuna valgekaartlased suhtusid Eesti iseseisvusesse valdavalt vaenulikult. Landeswehri sõda (juuni-juuli 1919) Lätis kus sarnaselt Eestiga oli 1918.a. nov. võimule tulnud rahvuslik valitus, muutus olukord keeruliseks 1919.a kevadel kui rahvuslik valitsus kukutati Lätis tegutsenud Saksa väekontingendi Baltilandeswehri ja Rauddiviisi poolt
annaabi.ee 
