Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level nimetatakse suurajukooreks Fourth level Ajukoort koos tema all oleva Fifth level valgeainega nimetatakse mantliks hallaine valgeaine Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; ontogeneetiliselt arenevad
moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: * kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) * vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde) SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge aine tsirka 60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3 Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid: Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune haigus. Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt. Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad. Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines.
Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena. Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus.