Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest.Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad Egiptuse ülikute hauaehitised olid piklikud längusküljelised kasti taolised mastabad, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga.Mastaba ühes küljes oli petikuksega(valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid.Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber.Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja paikadega rajatis.Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitised Vana Riigi ajal olid aga püramiidid, mis olid mõeldud vaaraodele.Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao
Erilise tähelepanu all olid ülikute kui ühiskonna juhtide haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam. materjal -- kivi. Varasem üliku haudehitis oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega (valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst lmhotep vaarao Dzoserile
annaabi.ee 
