Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18
Buckinghami hertsog, teda käekõrvale võtmast ja kuninganna juurde viimast kas või ainult selleks, et kardinali vihale ajada. Sest meie ainus tõeline igavene vaenlane on kardinal, mu härrad, ja kui me leiame võimaluse talle mõnda julma vingerpussi mängida, siis olen ma meeleldi nõus oma pead kaalule panema.» «Kas pudukaupmees ütles teile, d'Artagnan, et kuninganna on arvamusel, nagu oleks Buckinghamil lastud valeteate peale siia tulla,» küsis Athos. «Ta kardab seda.» «Oodake ometi,» ütles Aramis. «Mida?» küsis Porthos. «Jätkake teie, mina püüan mõningaid üksikasju meenutada.» «Nüüd olen ma veendunud,» ütles dArtagnan, «et kuninganna teenistuses oleva naise röövimine on seotud nende sündmustega ja võib-olla ka härra Buckinghami Pariisis viibimisega.» «Gaskoonlane on väga taibukas,» lausus imetlusega Porthos.
annaabi.ee 
