Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas. Nad läksid tuliselt vaidlema kuid kasuisa oli hämmastavalt kannatlik, Helgi tulipäisusega harjunud. Talle omasele, rahulikul moel suutis ta loogikaga punkt punkti haaval Helgile selgeks teha mõned vaidlusküsimused. Laps sai aru, et raamatus oli nö. valetatud ning tõmbas suure vihaga õpikust ,,valetava'' lehekülje välja. Eriksoni järgi tekib kesksele kohale küsimus ,,kes ma olen?''. Helgi arust ei olnud õige see, et ta pidi kujunemisjärgus lapsena elama justkui kaht elu. Üks oli nii-öelda väljanäitamiseks ja teine oli tõeline. Murdeeas seisab noore inimese ees dilemma: kas omandada vanema generatsiooni kultuurilised, eetilised, religioossed jt. väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda väärtussüsteem
süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi stiimuleid, mille peale peaks inimense füsioloogilised seisundid viitama. Küll aga on probleemiks see, et „Miks?!” inimene neile stiimulitele reageerib. Valetamise avastamisele on suunatud ka näiteks ajuprotsesside kuvamise meetodid – EEG ja fMRI aparaadid võimaldavad nt valetava aju pilti tuvastada. fMRI-ga on võimalik näidata eesmise aju tsingulaarkorteksi piirkonda, mis aktiveerub ja see näitabki pilti nö „Valetavast ajust”. Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Isiksuse psühholoogia Isiksuse psühholoogia on juriidiliselt relevantne mitmel põhjusel. Inimesed reageerivad asjadele erinevalt ja see kõik oleneb inimese eri omadustest, iseloomust, jne