Satanistlikud matused, rituaalid jms. Gilmore ei lootnud midagi saatana kirkult saada vaid ta pigem mõtiskles, et mida tama saab saatana kirikule anda ja panustada. Gilmore'i jaoks kõige raskeim aeg saatana kiriku jaoks oli 1980-ndate aastate Saatanlik paanika (Satanic Panic) kus tehti väga suuri eelarvamusi satanistide suhtes, valetati, mõeldi jutte välja. Kõik see lõpuks laabus kui nendel suurtel valetajatel puudusid tõendid oma jutu kinnitamiseks. Gilmore loodab et saatana kirik jätkab samas vaimus edasi - Andes mõistmist ja teadmist laiali ja ei lase teadmatutel võita.
partneri 11. Petmise tunnused- Kui petmine inimeses emotsioone esile ei kutsu ning ka vale ei ole eriti keeruline, siis on väga raske tema käitumise järgi seda tuvastada. Kõneleja jutumaneer on hoopis teistsugune kui tema tavapärane esinemislaad. Erinevalt tõtt rääkivatest inimestest naeratavad petvad inimesed harvem, neil esineb ka enam kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Petmisel võib esineda ka muutusi kõne kiiruses. Valetajatel, kes on ennast selleks hästi ette valmistanud (samuti juhul, kui vale on lühike), on vaja vähe mõtlemisaega, seetõttu vastavad nad kiiremini. Kui aga valetada tuleb ootamatult või pikema aja jooksul, siis vajatakse selleks kauem aega, seetõttu on jutus enam pause. 12. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt,
SUE - strategic use of evidence (tõendite strateegiline kasutamine). Oletus, et valetajad ja tõerääkijad kasutavad eri strateegiaid. Tõendusmaterjali peaks intervjuu käigus kasutama strateegiliselt. Ei tohi fakte avaldada varakult. Ei tohi küsida küsimusi, mis peegeldaksid mida uurija juba teab. 28. Mida mõeldakse selle all, et valetamise avastamisel tuleb küsitleja poolt valetaja ,,kognitiivset laadungit" (cognitive load) suurendada? Valetajatel on vaja rohkem kognitiivseid ressursse kui nendel, kes tõtt räägivad. Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29. Milline on ajukuvamismeetodite võimekus valetamiskäitumise avastamisel? Ajukuvamine: EEG P300 (Nakayama 2002)
annaabi.ee 
