Veenilaiendid Mis on veenilaiendid? · Laienenud pindmised veenid · Esinevad kõige sagedamini jalgadel säärte ja reite osas · Paistetavad nahapinnast kõrgemale · Edasi arenedes lisanduvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed ja sügelus Tekkepõhjused · Valesuunaline vere voolamine veenides, mille põhjustab klappide töö puudulikkus · Vanemas eas kaotavad veenid elastsuse Riskirühmad · Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada · Saab aeglustada haiguse süvenemist Ennetamine ja leevendamine · Ole füüsiliselt aktiivne · Väldi ülekaalu
Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne
viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne
Kuidas tekivad alajäsemete veenilaiendid ehk varikoos? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jäetakse sellised kaebused
KUIDAS TEKIVAD VEENILAIENDID ? Veenilaiendid tekivad, kui veeniseinad kaotavad elastsuse ja samal ajal hüdrostaatilise rõhu toimel laieneb veen. Algul muutub veen looklevaks ning hiljem tekivad kotjad muutused, mille tulemusel ei sulge veeniklapid enam veenivalendikku ning venoosse verevoolu tagasivool on häiritud. Veenilaiendid tekivad ka veenipaisust tingitud jala süvaveenisiseste klappide kahjustumisest, mida põhjustab tihtipeale põletik. Ka sel juhul tekib vere valesuunaline vool ja pais jala veenides, mille tagajärjel veen laieneb. VEENILAIENDITE SOODUSTAVAD FAKTORID JA TEKKEPÕHJUSED. Varikoosi teke oleneb eelkõige pärilikkusest, see on geneetiliselt päritudsidekoenõrkus ( veenide seinte kollageeni suhe on rikutud ). Sellesse kategooriasse kuuluvatel inimestelkannatavad veenid ainult normaalset rõhku. Üleliigse füüsilise koormuse tõttu, eriti noorukieas, nende alajäsemete veenid
annaabi.ee 
