seksi pärast temaga väljas. Lilja ei tahtnud seda uskuda. Kui Andrei Liljale pakkumise tegi et nad läheks Rootsi, kus on tema töö koht ja Liljal ka siis Lilja oli sellega nõus. Lilja ei tahtnud jätta oma sõpra Volodjat üksi Paldiskisse ja tahtis teda kaasa võtta ja küsis Andreilt aga talle see plaan ei meeldinud. Kui tuli ära minemise päev siis Andrei ütles et ta ei saa minna kuna tal on vanaema haige. Lilja läks valepassiga Rootsi kus pidi teda ootama ülemus. Kui Lilja jõudis Rootsi arvas et nüüd hakkab tal hästi minema aga mees kes talle vastu tuli viis ta korterisse ja lukustas ta sinna. Liljat hakati igapäev sõidutama uute kundede juurde ta ei saanud sealt enam mingit raha kuna ta oli inimkaubanduse ohver. Igapäev pidi ta magama paljude meestega. Lilja tahtis end tappa. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud,
põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis arhitektuuri. 1947. põgenes ta valepassiga Kreekast Prantsusmaale, kus tal õnnestus saada tööd Pariisi arhitektuurbüroos Le Corbusier. Mõned aastad hiljem töötas Xenakis juba isikliku assistendina. Tema ja ühe teise arhitekti tuntud ühisprojektiks on Phillipsi paviljon (1958) Brüsseli maailmanäitusel. Töö arhitektina ei takistanud tal õppida asjaarmastajana kompotsiooni Olivier Messiaeni käe all.
jahmunult. Ka tema oli väga ehmunud "Vist küll!" ütles Stiiv-Maikel mõttesse vajunult. "Me peame midagi ette võtma!" ütlesin talle. "Miks meie? Sina ju keetsid selle supi kokku!" "Mina ei taha olla sellesse asja segatud!" ütles Stiiv-Maikel nõudlikult ja kõmpis üles. "Aga nad ei tea mu aadressi ja ma saan seda ka eitada!" mõtlesin, et nad tõesti seda teha ei saa! Lapsed tulid alles hilja. Ma mõtlesin terve öö, mida teha, mulle tuli pähe vaid üks mõte. "Ma põgenen siit linnast valepassiga! Mul on ju raha kõrvale pandud mustadeks päevadeks, noh umbes 80 00090 000 krooni! Sellest peaks piisama." Stiiv-Maikel oli vara välja läinud ja ma kasutasin juhust. Ma hiilisin enda tuppa, võtsin raha ja panin spordikotti, otsisin mõned riided ka kaasa. Ma võtsin vannikapist blondeerivat juuksevärvi ja käärid, ma lõikasin oma punakaspruunid pikad lokkis juuksed poisipeaks ja blondeerisin ära. Kui ma olin saanud oma valepassi kätte, läksin lennujaama. Seal oli riidekauplusi ka
annaabi.ee 
