Cognate- antikoodon paardub koodoniga, near-cognate- esimeses positsioonis ei paardu, non- cognate 1. Ja 2. Ei paardu. Valgusünteesi täpsuse tagamine Kas erinevus koodon-antikoodon paari stabiilsuses cognate ja near-cognate tRNA korral on piisav, et ühes selektsioonietapis eristada cognate tRNA near-cognate tRNA-st (Francis Cricki hüpotees). Valepaardumine = vähem H-sidemeid. Koodon-antikoodon paardumine VÄHEM STABIILNE. Vale tRNA dissotsieerub ribosoomilt enne, kui peptiidside moodustub. Near- cognate tRNA korral suurem GTP kulu Milline parameter iseloomustab koodon-antikoodon paardumise stabiilsust (tuletage meelde mõisted “vabaenergia”, “tasakaal”, “tasakaalukonstant”) vabaenergia, ning tasakaalukonstant Kas on tõendeid, et ribosoom osaleb koodon-antikoodon paardumise õigsuse kontrollis :
Järgmine aa-tRNA seondub ribosoomidega juba kompleksis EF-Tu ja GTP-ga. Peale esimese peptiidsideme sünteesi on valgusünteesi initsatsioon lõppenud ja sujuvalt üle elongatsiooniks läinud. [Kui IF-3 lahkub, seostub 30 S 50S-ga, toimub GTP hüdrolüüs, vabaneb IF-2. Tekib kompleks 30S-50S-MettRNA. ] AUG koodonist edasi on järjestus, mis paardub 16S rRNA 3’otsaga (pürimidiinide rikas, mRNA-l puriinide) kui ribosoomis on ainult 1 tRNA, siis on sellelt võimalik valepaardumine. Initsiatsioonil on valepaardumine tõenäolisem, kui elongatsioonil. Eukarüootide mRNA 25 Prokarüootides toimub RNA-RNA interaktsiooni abil initsiaatorsaidi leidmine . Eukarüootides toimub skaneerimisprotsessi kaudu, osaleb palju rohkem translatsiooni initsiatsiooni faktoreid. eIF2 – seob initsiaatori ja GTP, aga tal on ka väike abifaktor eIF5b, mis aitab ribosoomi subühikute assotsiatsioonil (IF-3 homoloog on eIF3 –
annaabi.ee 
